Prodigy... vi midagi
No mina tõesti ei tea, mis krdi kontserdile mina reedel sattusin. See igatahes ei olnud küll see megalahe ja ülikõva Prodigy, mida teised nägid :(
Keith
oli muidugi oma tuntud headuses, aga uued lood on tüütu diskotümps ja publik oli kah nagu Hollywoodist bussidega toodud, igaühele väike tabletike suhu lükatud ja siis Suurhalli maha visatud – mine loom, vingerda! Õõvastav. Lahja oli kogu see värk, ma ütlen, lahja.
Tahtsin näha neid:
aga sain hoopis need :(
Noh, mulje mõttes anyway. Combichrist oli parem iga kell.
Tegelikult juhtus parim situatsioon väheke enne kontserdi algust, kus kuskil leti ääres joogisabas seisime. Vi noh, Madis seisis, ja meie Raunoga kõõlusime niisama kõrval. Siis äkki astub Madisele ligi mingi kolge – viisakas, aga silmnähtavalt vindine – ja hakkab õhinal seletama, kuidas tal on pangakaart ja et välja ei lasta ja kas me ei saaks talle natuke sularaha anda. Nu selge – pommar. Lubas esmaspäval tagasi tuua ja puha. Ähähäää... :D
Madis, hea inimene muidugi, ei saatnud teda ei kuhugi, seletas, et tal suur raha ja peab selle enne lahti tegema ja... siis seisme saba ära (st ikka Madis seisis üksi) ja ma vaatasin, et too tüüp oli eemale läinud – et ju vist ikka lootis midagi saada. No tuleb siis Madis jookidega, me kõik õnnelikult vadistame, ja siis see sell jälle kohal.
Ja teate mis – selle asemel, et ta viisakalt paika panna, võtab Madis rahakoti välja, luftitab oma sajalisi ja küsib, et noh, paljust sul siis abi oleks. Mul vajus karp lahti, no mõtlesin, et annab kümneka... Tüüp arvas siis, et sajast peaks ikka küll olema vist. Ja selle ta ka sai, lubades veel viis korda järgmine nädal raha ära tuua. Ja kadus.
Enda lohutuseks nägin, et Rauno on kõrval täpsel sama kivistunud. Jõllitasime Madist mõlemad tardunud hämmingus – no nii purjus ta küll ei tundunud olevat. Too põrnitses siis vastu: „Mida?!”
Mina: „sa andsid talle 100 krooni... kas sa oled hulluks läinud või?”
Tema: „No ta lubas esmaspäeval ära tuua...”
Meie vahetasime Raunoga muidugi jälle pilke (vaene idioot, eks ole.) Madis jälle põrnitseb meid ja kus siis hakkas irvitama... sa saadanas. See oli ta töökaaslane.
Õhtu lõppes mingi kolme paiku RockStarsis. Ja mul ei ole enda vabanduseks mitte kui midagi öelda.
PS. Lugesin selle nüüd üle. Ega see tegelt ei olnud üldse paha kontsert, kui siist mulje võib jääda, ausalt... Lihtsalt ma ootasin midagi nii palju paremat :P
Keith
oli muidugi oma tuntud headuses, aga uued lood on tüütu diskotümps ja publik oli kah nagu Hollywoodist bussidega toodud, igaühele väike tabletike suhu lükatud ja siis Suurhalli maha visatud – mine loom, vingerda! Õõvastav. Lahja oli kogu see värk, ma ütlen, lahja. Tahtsin näha neid:
aga sain hoopis need :(
Noh, mulje mõttes anyway. Combichrist oli parem iga kell.
Tegelikult juhtus parim situatsioon väheke enne kontserdi algust, kus kuskil leti ääres joogisabas seisime. Vi noh, Madis seisis, ja meie Raunoga kõõlusime niisama kõrval. Siis äkki astub Madisele ligi mingi kolge – viisakas, aga silmnähtavalt vindine – ja hakkab õhinal seletama, kuidas tal on pangakaart ja et välja ei lasta ja kas me ei saaks talle natuke sularaha anda. Nu selge – pommar. Lubas esmaspäval tagasi tuua ja puha. Ähähäää... :D
Madis, hea inimene muidugi, ei saatnud teda ei kuhugi, seletas, et tal suur raha ja peab selle enne lahti tegema ja... siis seisme saba ära (st ikka Madis seisis üksi) ja ma vaatasin, et too tüüp oli eemale läinud – et ju vist ikka lootis midagi saada. No tuleb siis Madis jookidega, me kõik õnnelikult vadistame, ja siis see sell jälle kohal.
Ja teate mis – selle asemel, et ta viisakalt paika panna, võtab Madis rahakoti välja, luftitab oma sajalisi ja küsib, et noh, paljust sul siis abi oleks. Mul vajus karp lahti, no mõtlesin, et annab kümneka... Tüüp arvas siis, et sajast peaks ikka küll olema vist. Ja selle ta ka sai, lubades veel viis korda järgmine nädal raha ära tuua. Ja kadus.
Enda lohutuseks nägin, et Rauno on kõrval täpsel sama kivistunud. Jõllitasime Madist mõlemad tardunud hämmingus – no nii purjus ta küll ei tundunud olevat. Too põrnitses siis vastu: „Mida?!”
Mina: „sa andsid talle 100 krooni... kas sa oled hulluks läinud või?”
Tema: „No ta lubas esmaspäeval ära tuua...”
Meie vahetasime Raunoga muidugi jälle pilke (vaene idioot, eks ole.) Madis jälle põrnitseb meid ja kus siis hakkas irvitama... sa saadanas. See oli ta töökaaslane.
Õhtu lõppes mingi kolme paiku RockStarsis. Ja mul ei ole enda vabanduseks mitte kui midagi öelda.
PS. Lugesin selle nüüd üle. Ega see tegelt ei olnud üldse paha kontsert, kui siist mulje võib jääda, ausalt... Lihtsalt ma ootasin midagi nii palju paremat :P
posted by Pahainimene at 3:18 PM
4 Comments:
Oh polnud see nii hull midagi. Plaadilt kostab selline muusika muidugi paremini kui lives, aga tegelikult sai ennast ikka üsna ingetux karatud :)
p.s. ja 100 krooni toodi ka jubba tagasi :P
Irvitasin nagu segane. Raha üle.
Fotode järgi võttes meeldib mulle just see keda nägid ,mitte keda tahtsid näha. Prodigy oli minu jaoks ikka mega just oma esimese albumi aegadel. Charlie ja Wind It Up ,mitte Firestarter ja Poison.
nohjah... mida ma silmas pidasin oli, et tahtsin ühte, aga sain hoopis midagi muud... :P
Postita kommentaar
<< Home