Punkarist saab beib?

Nüüd on see siis tehtud. Järgmine samm allakäiguredeli on otsustavalt võetud. Või on see samm hoopis üles? Krt seda teab. Igatahes – käisin täna pediküüris. Esimest korda elus. Mis minu vanuses (ja ametis) on vist üsna haruldane juhtum. Ja pean oma häbiks ja vaimustuseks tunnistama, et jube mõnus oli. Nüüd kardan, et lähen veel...
Lugu algas tegelikult juba pool aastat tagasi, kui asusin tööle iluajakirja juures. Enne seda olid sõnad nagu pediküür ja maniküür minu jaoks pigem sõimusõnad. Kosmeetiku juures polnud ma kunagi käinud ja mu iluarsenali moodustasid silma- ja kulmupliiats.
Nüüdseks on mul õnnestunud juba ära proovida mitu luksusliku näohooldust ja keemilist koorimist, lümfimassaaž ja järge on ootamas meemassaaž. Kui kaugele saab veel minna? Koju on tekkinud kreemipurgid viieks erinevaks tarbeks. Ja ma isegi kasutan neid. Isegi tselluliidikreemi tassisin koju ja nüüd põrnitsen seda iga õhtu –peale pole julgenud veel määrida. Isegi juuksepikendused katsetasin ära. (Vahib segasel pilgul ringi.)
Muidu olen ma korralik inimene – kõrgharidusega, kuulan industriaali ja metalit ning loen maagilist realismi, sci-fi d ja fantasyt.
Nüüd kõnnin linnas ringi ja taban end ühtelugu võõraste salongide ustest-akendest sisse piilumas ja arvata püüdmas, mida põnevat need kitlitega tädid seal sehkendavad... et kas äkki saaks isegi...
Inimesed, aidake!