PK 6: The Witch King Goes Good :P

Järgmine päev algas kohe nalja ja naeruga, kui nii võib öelda. Läksime nimelt hotellis hommikust sööma ja avastasime, et Tolkieni fotodega kaubitsev inglise vanapaar peatub ka samas hotellis. Oma eine lõpetanud, tuli tädike meie juurde ja avaldas kahetsust, et nad eile minu ettekannet ei saanud tulla kuulama. Mille peale ma vastasin, et tegelikult... khõmm... istusid nad lausa esimeses reas ja et ta abikaasa isegi pärast mu kätt surus. Mille peale vajus tädi suu lahti ja kõrvad läksid roosaks... Vähem gin´n´tonic-ut, ma ütlen :)
Murakas oli oma esinemise pärast juba natuke närvis. Luges selle mitu korda läbi ja lubas esinemise ajal ilmekas, soe sõbralik ja naeratav olla. Ja nii oligi, usute vi ei usu. Midagi nii nunnut ei ole ma kohe tykk aega näinud. Aga käed-jalad värisesid kyll, seda ei saa ka kahjurõõmsalt märkimata jätta. Mitte et mul endal ei oleks värisenud... ;) Kogu esinemine läks see-eest suurpäraselt – raffast oli kohal tunduvalt rohkem kui oleks osanud oodata ja rohkem kui paljude suuremate organisatsioonide kuulajatel. Kysiti väga palju ja huvi oli väga positiivne. Eriti kui võrrelda just enne rääkinud Venemaa esindajaga, kellele astuti mitu korda üsna kõvasti varba peale seoses autoriõiguste pideva vägistamisega Venemaal.
Peale esinemist lõõgastusime jälle kõrtsis – otse loomulikult :)) Ja need loengud! On ikka kohutavalt ebaõiglane, et neli pgna sessiooni jookseb yhel ajal – kogu aeg pead sa millestki ilma jääma ning huvitavat toimub nii palju! Igatahes on mul hea meel, et ma ei üritanud pääseda Allan Lee esinemisele, kuhu olevat jube murd olnud ja pool massi ka uxe taha jäänud – nägin pyhaba kordust ja see oli üsna lahja. Slaidiprogramm filmi propside tegemistest ja üldse seal olemisest. Njahh.
Yldse möödus päev ysna vaikselt ja peamiselt Muraka ära sõidu vältimatu lähenemise tähe all. Oli ka näha, et osa inimesi oli juba lahkunud, kuigi teiselt poolt, mõned alles lauba hommikul saabusid. Kuna vahepeal jäid mõned esinejad välja ilmumata, külastasime Art Roomi, kuhu varem ei olnudki jõudnud. Päris ilusaid asju oli ja paljud neist ka müügis, aga nohh, ega ikka hammas peale ei hakanud. Kena õlimaal Nazgulist oli ntx tonn naelu 8(. Oli ka aga pildid olid muidugi kenad ja ka osa nodi ja kostüüme olid päris asjalikud.
Õhtune kauaoodatud Costume Extravaganza oli... eee... oli kah. Mõned asjad olid enam, teised vähem, mõned ikka täielik pullikaka. Enamus olid läinud ikka täiesti teises suunas sellest, mida meie siin viljeleme. Ei mingit ehedust ega ajaloolist tõde ega midagi. Mitte et ma seda hirmsasti pooldaks – isegi vastupidi, kuid mõtlema pani kyll. If you know what I mean... Haleth oli ainuke, kelle kostüüm oli läbini nagu päris. Tegelikult – haldjate puhul võib sellest isegi aru saada, kuna nende olemus on iseenesest fantastiline, kuid mõni asi oli ikka liig mis liig. Er pidas igatahes kuni pooleni vastu ja kadus siis minema – eks kogu see ninnu-nännu ajas otsima omasuguste seltkonda ;). Päris mitme asja puhul ei suutnud ma ka ise turtsatust maha suruda, mis parata.... Lahe oli see, et pealtvaatajate hulgas oli näha palju ´pädevamaid´ kostüüme kui laval. Igatahes oli üldine mulje väga nõrk – eriti meeste kostüümide ja relvade osas.

Stay tuned for PK7: Watchful Eagle and a Pint