Beatrixi ilus elu nüüd kah...

Üks väike näide kah, et oleks aru saada, kui erinev see ikka teisest mängust on :P

"Jah tunnistan üles, tegelikult tulime me siia Wilhelmit purju jootma, sest tal on depressioon," ütles Hanz neile mõlemale kordamööda silma vaadates ja rüüpas õlut. Beatrix vaatas korraks Ufurale otsa, et mis too asjast arvab. Too paistis jutuajamise pöördest tiba üllatunud olevat.
"Depressioon?" küsis Beatrix siis kõhklevalt.
"Jah, kohutav häbi ja alandus. Sera ise vaid teab, miks see nii korraliku noormehe õlule langes..." Wilhelm teeskles, et ta ei kuule seda.
"Mis juhtus?" oli Beatrix asjast juba täitsa huvitatud. "Äkki me oskame aidata või midagi?" Wilhelmile ilmselt tundus, et nende plaan oli natuke pahupidi tööle hakanud, aga ta paistis kindla sihi võtvat see taas õigetpidi tööle panna, kummutades hoolsalt kannu. Beatrix vaatas teda ja pööras siis pilgu Hanzule tagasi.
"Laev läks teil põhja või?"
"Mina ei tohi seda tegelikult öelda, see pole minu pere asi," tõstis Hanz peopesad üles. Wilhelm põrnitses lauda.
"Laev on küüüülm..." venitas Hanz.
"Või nii... siis läks ilmselt pruut teisega minema..." pakkus Beatrix.
"Naised?" pakkus samal ajal Ufura.
"Sooooojem..." ütles Hanz. "Noh, soe-soe, aga nii ja naa."
"Pruute on nii palju, et ei suuda valida?"
"Külmem."
„Hmm... siis lihtsalt pruut pettis teda?"
"Küüüüülm.."
Beatrix ohkas. "Mõistatamismäng... Ta jooksis ise kellegi pruudiga minema? Ja nüüd tahab tüdruku maha jätta ja ei saa?"
Hanz mõtles. "Kuna nii keerulise olukorrale jäävad ilmselgelt "külm" ja "kuum" liiga küündimatuks, siis ma ütleks, et... roosa!"
"Tegemist pole mitte neiu, vaid noormehega?" pakkus Beatrix seepeale. Wilhelm tõstis selle jaburuse peale isegi pilgu.
"Eee.. Kas te peate silmas, et Wilhelmi noormees jooksis teisega minema?"
Beatrix kehitas ebalevalt õlgu. "Ei mina tea.. kõik võib ju olla...."
"Sel juhul ma oleks lilla öelnud," ütles Hanz.
"Ah pea oma lõuad, Hanz, sinuga ei tohi ikka üldse juua!" käratas Wilhelm.
"Mis siis juhtus?" pöördus Beatrix juba otse Wilhelmi poole. "Kes sul siis ära jooksis? Tüdruk või poiss või kes?"
"Perekonna au. Poos ennast üles. Mõtles, et oh, oleks hea mõte ja oligi läinud," vastas Wilhelm suht turtsakalt, aga oli aru saada, et see oli talle ilmselget raske.
"Sinu tüduk poos ennast üles?" kordas Beatrix jahmunult. "Tunnen kaasa...."
"Küülm," ütles Hanz tema lause peale ja Wilhelm virutas talle üle laua paremsirge otse piki kuppu. Hanz lendas tooliga selili ja Wilhelmi õllekann paiskus ümber. Beatrix hüppas püsti ja lauast eemale ning ka kogukas kõrtsmik kargas leti tagant välja neile ligi.
"Hei-Hei-HEI!" käratas ta järjest valjenevalt, "arved klaarige tänaval!"