Laibach – the Father of Rammstein

Kontser oli vägev. Ma ei väsi seda kordamast. Keegi kuskil ütles, et parem kui Rammstein - omal moel jah, olen täitsa nõuz. Mina ei oodanudki sellist lavashowd nagu sakslaste machobänd pakub, kuid asi oli ikkagi märgatavalt muljetavaldavam kui oskasin oodata. Valgusmäng oli viimase peal ja kindlasti aitas kaasa ka see, et RockCafe saal on mõnuzalt väike ja hubane – tundus, et bänd on just täpselt käeulatuses... Ja Milan Fras on veel palju jõrmim mees kui Till Lindeman - ah, mis ma ajan – isegi Laibachi trummitydrukud on jõrmimad ;)
Pärast muusikaorgiat suundusime Madisega edasi RockStarsi, kus toimus siis afterparty ja kuhu olevat lubanud ka bändimehed ise tulla. Mida kahjuks ei juhtunud :( Aga väga lõbus oli sellegipoolest :) Tegelikult on Rockcafe (nagu ka Woodstocki) kontingent alati koosnenud väga meeldivatest ja lahedatest ja erilistest ja teistmoodi inimestest, kelle vähesuse üle ka sel ööl kurta ei saanud. Baaridaamil oli käed-jalad pidevalt tööd täis ja tantsujalga sai kah ohtralt keerutada. Muusikavalikut hakkas dikteerima Krista, keda võib ehk õigusega pidada Tallinna industriaalikute esifiguuriks. (Pildil valik Tallinna & Tartu raffast.) Oi kuidas raffas ta pilli järgi tantsis! :D