Tegin kah tarotti...

You are Judgement

Happiness, Content, Joy.

Judgment is related to the Hebrew letter Shin, which is fiery and spiritual. A break from the past, going forward.

With Fire as its ruling element, Judgement is about rebirth or ressurection. The idea of Judgement day is that the dead rise, their sins are forgiven, and they move onto heaven. The Judgement card is similar, it asks the resurrection to summon the past, forgive it, and let it go. There are wounds from the past that we never let heal, sins we've committed that we refuse to forgive, bad habits we haven't the courage to lose. Judgement advises us to finally face these, recognize that the past is past, and put them to rest, absolutely and irrevocably. This is also a card of healing, quite literally from an accident or illness, as well as a card signaling great transformation, renewal, change.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Ikka hämmastav, mida pühade-eelne vaba päev inimesega ära teeb :S
Koristamise vahele muudkui toodab plogi. Kui varem siin mõned virisesid, et miks sa midagi ei kirjuta, siis nüüd võin ilmselt oodata poste, et ära palun - jummala eest - enam kirjuta! :P

Cuteness overdose :)

Selle lingi saatis mulle Madis. See on lihtsalt liiiiga nunnnuu :)

Seal on veel palju väga vahvaid pilte. kui tuju pahaks läheb, siis vaadake:
http://www.flickr.com/photos/specklet/sets/72157594204828139/

Tolkieni "Lõpetamata lood" jõudis siiski jõulumüüki :)

Ei osanud oodatagi. Tegelikult, kui aus olla, oleks ma tahtnud selle kallal veel rahulikult pool aastat nokitseda... (siitkohalt vihane altkulmu-pilk Oopi suunas).
Aga on, nagu on. Nüüd ta siis olemas ja mina igatahes olen ülevoolavaks materdavaks kriitikaks valmistunud... :P

Cake or Death

Tegin eile oma rabalemiste vahele pausi ja vaatasin üle jupi aja Eddie Izzardi “Dressed to Kill” show-d. Algus oli nagu ikka, veidi veniv, aga kui see mees* end soojaks on lobisenud, siis… :D Ta on ikka täiesti super…
Kui jutt jõudis erinevustelt Briti ja Ameerika filmide vahel lõpuks kosmosereiside, kivide ja kollideni, naersin ma juba nii, et pisarad jooksid. Madis, Maris ja tema sõber, kes samas toas “Futuramat” vaatasid, põrnitsesid mind nagu idiooti (loe: kadedalt), aga mis mul sellest :)
Izzard on tõesti ebasündalt hea… Soovitan absoluutselt kõigile, võtab pinged maha sama hästi kui… noh, see teine asi, mida üldselt väga heaks stressimaandajaks peetakse ;)

* Transust Briti stand-up koomik

Mõni tekstinäide ka, aga mitte kosmosest ja kollidest, sest seda lihtsalt peab ise kuulma :) Ja tegelikult kõlab see kõik hoopis paremini teda laval vaadates, kui kirja pandult.


Anglikaani kirikust:
“Vicar, I have done many bad things." "Well, so have I." "Well, what should I do?" "Well, drink 5 Bloody Mary's... and you won't remember.”

* * *

Anglikaani kiriku loomisest:
And Henry VIII, a big hairy king, went up to the Pope and said, "Mr. Pope! I'm gonna marry my first wife, then I'm gonna divorce her. Now, I know what you're gonna say, but stick with me. My story gets better. Second wife, I'm gonna kill her! Cut her head off. Ah, not expecting that, are we? Third wife gonna shoot her. Fourth wife, put her in a bag. Fifth wife, into outer space. Sixth wife, on a rotissamat. Seventh wife, made out of jam..." and the Pope is saying, "You crazy bugger! You can't do all this, what are you a Mormon? It's illegal. What have you been reading? The gospel according to St. Bastard?"

* * *

Inglastest Ameerika filmides:
We play bad guys in Hollywood movies. Take, for example, "The Empire Strikes Back" from the Star Wars trilogy. The Death Star is just full of British actors opening doors and going, "Oh... I... oh..." "What is it LeftTenant Sebastian?" "It's just the Rebels, sir... they're here." "My God, man! Do they want tea?" "No, I think they're after something a bit more than that, sir. I don't know what it is, but they've brought a flag." "Damn, that's dash cunning of them."

* * *

Relvadest Ameerikas:
The National Rifle Association says that, "Guns don't kill people, uh, people do." But I think, I think the gun helps. You know? I think it helps. I just think just standing there going, "Bang!" That's not going to kill too many people, is it? You'd have to be really dodgy on the heart to have that.

Stooriteller... riili :D

You scored as Storyteller. The Storyteller is in it for the plot: the sense of mystery and the fun of participating in a narrative that has the satisfying arc of a good book or movie. He enjoys interacting with well-defined NPCs, even preferring antagonists who have genuine motivations and personality to mere monsters. To the Storyteller, the greatest reward of the game is participating in a compelling story with interesting and unpredictable plot threads, in which his actions and those of his fellow characters determine the resolution. With apologies to Robin Laws. Storyteller 90% Character Player 80% Tactician 55% Casual Gamer 50% Specialist 35% Weekend Warrior 30% Power Gamer 20% What RPG Player (Not Character) Type Are You? created with QuizFarm.com

Sõpradest

Istusime tol õhtul, kui Madis Soomest tagasi jõudis, ja veinitasime jällenägemisrõõmus :)
Igasugustest asjadest oli järsku jube palju räääkida, nagu oleks kolme päeva asemel kuu aega lahus olnud. Naljakas.
Igatahes oli natuke juttu Soomest, ja siis veidi rohkem ordust ja mängust. Ja siis veel natuke rohkem ordukatest ja mängust. Ja veel natuke muudest asjadest, mis on kahe eelmisega tugevalt seotud. Siis sai vein otsa ja tuli magama minna.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Nimelt jäi mulle järgmiseks päevaks kusagile ajukäärude vahele kinni mõte sõpradest ja sellest, mis on minu puhul õieti see miski, mis paneb mu ühtede inimeste külge kinni jääma. Ja kuidas võib juhtuda nii, et alguses väga lahedast ja paljulubavast tutvusest saab ajapikku vaid pealiskaudne sõprus ja vastupidi, esmapilgul täiesti mittemidagiütlev inimene võib järjest enam südame külge kasvada?
Ja need mõtted ei kao meelest ära ka. Mõtlesin siis, et panen kirja kõik, keda ma vähem või rohkem oma sõpradeks loen, ja miks. Oeh. Jajah, ma tean küll et mõned teist juba irvitavad, et vaat kui naiivne, onju? Muidugi. Kohutavalt keeruliseks muutus järsku selle piiri tõmbamine, et kust läheb joon sõbra ja lihtsalt hea tuttava vahel…
Mis siis õieti eristab sõpra tuttavast? Olulised asjad, mida oled nõus talle usaldama? Aja hulk, mis sa oled nõus temaga koos olemiseks oma niigi nappidest varudest kulutama? Kui palju – ja kas üldse – sa oled nõus ise tema muresid kuulama? See, kas temaga koos on võimalik vaikida ilma ebamugavust tundmata? Või on sõber see, kellele sa ei karda ka ebameeldivaid asju otse välja öelda, ja kes ei vihka sind hiljem sellepärast? Keegi, kellega koos võib muretsemata maskid ja rollid unustada, ja olla mina ise? Mina ka ei tea. Alguses tundus jube lihtne, aga mida enam asjade peale mõelda, seda keerulisemaks muutub :(
Teine asi, mis mind oma nimekirja tehes nimesid üles kirjutama ja siis üha jälle maha tõmbama sundis on see, et mõne puhul ma ei teagi, kas tema loeb mind oma sõbraks või ei. Aga – on see oluline? Kas sa saad pidada oma sõbraks kedagi, kes sinu kohta nii ei arva? Kui tõmmata paralleel armastusega, siis kahtlemata: vastamata armastus olevat palju sagedasem tunne kui vastastikune. Aga vastamata sõprus? Tekib selline imelik natuke kõhe tunne. Mina arvan küll, et ta on sõber, aga tema äkki ei arvagi nii? Õuh. See oleks siis tegelikult nagu armumine, aga mitte täie rauaga, vaid kuidagi mõistlikumalt. Aga kripeldama ajab ikka, et mis kui...
Tegelikult on vist ikka nii, et asi on lõpuks selles isikliku kiindumuse ja armastuse hulgas, mis sa oled nõus kellelegi pühendama. On need, kes lähevad korda ja need, kes ei lähe. Nii? Aga kuidas siis üldse teha vahet sõprusel ja armastusel? Sõpru ju ka armastatakse? Kas on asi selles, et neid armastatakse kuidagi teistmoodi, või et lihtsalt vähem kui neid, keda armastatakse selle sõna kõige intiimsemas tähenduses? Oh, ja siis on ju veel perekond – vennad ja õed, ema ja isa, lapsed ja muud loomad. Kas armastus/sõprus pereliikmete vahel on veel mingi kolmas sort kiindumust?
Siis ma jõudsin oma mõtlemisega sinnamaale, et äkki see on minu mingi isiklik kiiks. Et ma ei suuda inimeste vahele piire maha tõmmata, et kes on kes ja kumb on Lenin. Et tegelikult see kõigi jaoks elementaarne. Arrghh.

Ja list on siiamaale pooleli...